Oodates
emakeelepäeva jätkus tegevusi terveks nädalaks. Alustasime magusa tähestiku joonistamisega. See tähendab seda, et iga tähega joonistasid lapsed mingi maiustuse, näiteks A – apelsin; B – banaan, C – coca-cola; D – draakoni komm jne. Mõne tähega oli lausa võimatu midagi leida, aga arvasime, et loovus pole ju keelatud ja „leiutasime“ ise . Miks ei võiks olemas olla näiteks näiteks Ämblikmehe hommikuhelbed ja Ööbiku kommid?
Järgmisel
päeval kujundasime ühistööna plakati, millele igaüks kirjutas
tema arvates eesti keele kõige kaunimad sõnad. Nähes tulemust, mõistsin, et lapsed kirjutasid sõnu mitte eelkõige nende kõla kauniduse põhjal, vaid tähenduse armsust silmas pidades. Tõesti armas!
Edasi
uurisime ja harjutasime „keeleväänajaid“. Parim, mille leidsime, oli luuletus „Sireli-mureli“:
Sireli-sureli, mireli-mureli,
sirelipõõsas on kevadel sirelid,
murelipuude peal kasvavad murelid,
sirelioksad on õitsedes sireli.
Mureli-sureli, sireli-mireli,
surelimureliaednik on murelik:
mirelipuudes on murelisirelid,
surelipuudes on sirelimurelid.
Mireli-sureli, sireli-mureli,
sirelipõõsast saab emale sirelid,
murelipuudel on lastele murelid,
mängult ja unenäos surelimirelid.
Sireli-sureli, mireli-mureli,
sirelipõõsas on kevadel sirelid,
murelipuude peal kasvavad murelid,
sirelioksad on õitsedes sireli.
Mureli-sureli, sireli-mireli,
surelimureliaednik on murelik:
mirelipuudes on murelisirelid,
surelipuudes on sirelimurelid.
Mireli-sureli, sireli-mureli,
sirelipõõsast saab emale sirelid,
murelipuudel on lastele murelid,
mängult ja unenäos surelimirelid.
Lõpetuseks
võtsime ette piltlikud väljendid. Algul püüdsime seletada, mida
need tähendavad ja kunsti tunnis joonistas igaüks oma lemmikud.
